Fortumi unikaalne bioõli tootmine võib tulla Eestisse

Pärnu koostootmisjaama juurde võib kerkida bioõlitehas, mis põhineb kiire pürolüüsi meetodil.

Fortum on välja töötanud koostöös Metso Power-i, UPM-i ja Soome Tehnoloogiauurimiskeskuse VTT-ga uudse kiire pürolüüsi tehnoloogia, kus õlitootmine on integreeritud koostootmisjaama. Koostootmisjaamade tooted on tavapäraselt olnud soojus ja elekter. Nüüd on lisandunud neile kolmas toode – bioõli (Fortum Otso® bioõli). Energeetikasektor on liikumas uude ajajärku.

 

Kiire pürolüüs on meetod, mis seisneb biomassi ümbertöötlemises vedelkütuseks, kuumutades biomassi kiiresti ja ilma hapniku juurdepääsuta ning kondenseerides saadud orgaanilise materjali bioõliks. Protsessi kõrvalprodukte – koksi ja mittekondenseerunud gaasi – saab jõujaama katlas täielikult ja energiatõhusalt ära kasutada. Esialgu saab bioõli kasutada vedelate fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes või tööstuslikus soojatootmises. Tulevikus võib bioõli saada toormaterjaliks erinevatele biokemikaalidele ja keskkonnasõbralikule auto- ning laevakütusele.

 

Fortum ühines pürolüüsiprojekti arendamisega 2009. aasta novembris. 23. septembril 2013 tunnustati Fortumit Global District Energy Climate Award auhinnatseremoonial New Yorgis selle uuenduslikkuse eest eriauhinnaga. Jukka Heiskanen, Fortum Heat divisjoni teadus- ja arendusosakonna juht ning selle projekti üks peamisi eestvedajaid, on veendunud, et pürolüüsiprojekt on praeguse hetke üks kõige põnevamaid Fortumi teadus- ja arendusprojekte ning sellisel tasemel tunnustus näitab, et on oldud õigel teel, arendades soojus- ja elektrijaamade tehnoloogiat veel milleski enamaks – kasumlikkust on võimalik jätkusutlikkusega kombineerida.

 

29. novembril 2013 avati esimene omataoline bioõli tootev koostootmisjaam Joensuus Soomes. Joensuu jaamas toodetakse bioõli kohaliku päritoluga hakkpuidust ja kohaliku metsatööstuse jääkidest. Esialgu kavatseb tehas toota umbes 50 000 tonni bioõli aastas. Joensuu esimene lepinguline klient on Savon Voima, kes hakkab bioõli kasutama kaugkütte tootmiseks Iisalmis. Lisaks kasutab Fortum bioõli oma Joensuu ja Vermo jaamades.

 

Fortumil on plaan jätkata pürolüüsijaamade rajamisega. Üheks investeerimispiirkonnaks võib saada Eesti - Pärnus asuv koostootmisjaam. Praegu toodab Pärnu koostootmisjaam soojust ca 200 GWh  ja elektrit ca 167 GWh. Kui investeerimisplaanid saavad rohelise tule, valmiks uus pürolüüsijaam 2016. aasta jaanuaris ja Pärnu jaam hakkaks tootma kolmandat toodet Fortum Otso® bioõli.

 

Fortum Eesti AS juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul oleks Pärnu jaama investeeringu maht suurusjärgus 30 MEUR. Investeeringu finantseerimiseks saaks Fortum Eesti AS laenu emaettevõttest ning samuti loodetakse EIB-i poolsele toetusele meetmest NER 300. Pärnu jaam oleks võimeline tootma 50 000 tonni bioõli aastas. Samuti hakataks kasutama Pärnu koostootmisjaamas bioõli valmistamiseks kohaliku päritolu hakkepuitu ning metsatööstuse jääke. Praegune puidu vajadus on jaamas umbes 5600 GWh. Uue pürolüüstehnoloogia integreerimisel koostootmisjaama kasvaks puidu vajadus 1/3 võrra, mis tähendaks 900 GWh väärtuses puidu tarbimist aastas.

 

Margo Külaots lisab, et soojal aastaajal on koostootmisjaamades soojusenergiat tihti üle, aga seda ei ole olnud võimalik kuidagi salvestada. Pürolüüsjaama suureks eeliseks ongi asjaolu, et sisuliselt toimub taastuvenergia salvestamine vedelkütuse kujul - õlitootmisüksuses kasutatakse ära soojus, mida suvel linna kütmiseks vaja ei lähe. Uus projekt tooks kaasa kuus uut töökohta jaamas ning piirkonda lisaks uusi töökohti, mis on seotud metsa raiumise ja transpordiga. Investeerimisotsuseni loodetakse jõuda 2014. aasta suvel.

 

 

 

Back