Kaugküte

Kaugküte on Põhjamaades laialt levinud kütmisviis, millega köetakse paljusid hooneid ühest soojusallikast. Soojusallikas (katlamajas, koostootmisjaamas) toodetud kuum vesi/aur suunatakse isoleeritud torustiku kaudu hoonete soojussõlmedeni. Hoonete sisesed kaugküttetarbijad/küttesüsteemid ühendatakse soojusvõrguga reeglina soojusvahetite abil nn. sõltumatu ühendusviisiga. Soojusvahetites kantakse keskkütte soojus üle hoone küttesüsteemides ringlevale kütteveele, õhule ja soojale tarbeveele. Soojussõlmes toimub vee ja õhu temperatuuri reguleerimine vastavalt hoone kütmisvajadusele, lähtudes tarbija soovist ja välisõhu temperatuurist.
 
 

Kaugküttel on mitmeid eeliseid:

 
​Keskkonnasõbralik: väiksem keskkonna saastamine kui lokaalküttega, seejuures minimaalne kohaliku őhu saastamine, kuna suur osa saasteainetest sadestub köetavast piirkonnast eemal. Suuremad katlamajad on varustatud kaasaegsete puhastusseadmetega, mida väikesed lokaalsed katlad endale puhastusseadmete kõrge hinna tõttu lubada ei saa. Kaugküttele üleminek ja väiksete lokaalsete saastealikate likvideerimine on reeglina märgatavalt vähendanud õhureostust ja heitmete kontsentratsiooni kaugküttega tiheasustusaladel.

Efektiivne ja paindlik:
 kaugküttevõrk võimaldab soojuse ja elektri koostootmist, mis biokütuseid kasutades on üheks soovitatavamaks energiamuundamise viisiks kogu Euroopas ja ka Eestis. Koostootmise peamiseks plussiks on efektiivsus kütustes sisalduva energia ärakasutamisel - kaasaegse biokütuseid kasutava koostootmisjaama kogukaod on ainult ca 10-15%, samas kui ainult elektrit tootva põlevkivijaama kogukaod võivad ulatuda 75%-ni. Koostootmisjaamade rajamine on oluline ka energiatootmise hajutamiseks ja seeläbi Eesti energiajulgeoleku tõstmiseks.

Konkurentsivõimeline hind: 
Kaugküttekatlamajades on võimalik kasutada erinevaid ja odavaid kütuseid, mille kasutamine koduses majapidamises on ebamugav, tehniliselt ebaotstarbekas või võimatu (freesturvas, hakkepuit, olmejäätmed). Samuti on kaugküttesse võimalik liita erinevaid taastuvaid energiaallikaid (geotermaalenergia, päike). Erinevate energiallikate kasutamise võimalus tagab stabiilse hinna kui üht liiki allikate hind peaks tõusma.

Mugav ja ohutu: o
n tagatud ruumi püsiv temperatuur sõltumata ilmastikust ning klient ei pea ise tegama kulutusi kütteallika rajamiseks ja hooldamiseks. Suuremate ehitiste planeerimiseks ja projekteerimiseks annab kaugküte vabamad käed, sest ei pea planeerima kütustega ja kateldega seonduvat. Kaugküttesüsteem on ohutu, sest soojuskandjaks on vesi ning puudub vajadus rajada oma katelt, mis paratamatult toob kaasa kõrgema ohu (tuli, kütused).

Kindlal kaugküttel on kőrge varustuskindlus: suuremates linnades töötab ühes kaugküttevõrgus mitu erinevat energiallikat (näiteks erineval kütusel katlamaja) - ühe kütuse hankeraskuste vői suure hinnatőusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Ka saab ühe suure katla avariilise seiskumise korral koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega.

 

Kaugkütte hind


Kaugküttesoojuse hinnakujundust ja valdkonna üldist korraldust reguleerib Kaugkütteseadus.

Vastavalt seadusele  kuuluvad soojuse piirhinnad kooskõlastamisele Konkurentsiametis. Peale kooskõlastuse on võrguettevõtja kohustatud avalikustama oma võrgupiirkonnas müügihinna vähemalt üks kuu  enne selle kehtima hakkamist. Soojuse hinna muutmise teabe avaldame oma kodulehel ja kohalikus meedias.

Fortumi ettevõtted Eestis müüvad soojust hindadega, mis on kooskõlastatud seadustega ja kinnitatud Konkurentsiameti poolt. Fortum Eesti AS ja AS Fortum Tartu teevad kõik endast oleneva, et soojuse tootmine ja jaotamine oleks maksimaalselt efektiivne ja ettevõtte investeerimisvõime tagaks tarbijale jätkuvalt vajaliku varustuskindluse soodsa ning stabiilse hinnaga.

Kui soojuse tootmise- ja jaotamise  kulud erinevad eelnevalt kooskõlastaud väärtusest üle 5% on soojusettevõtja kohustatud algatama soojusenergia uue hinna kooskõlastamise protsessi.

Soojusenergia kooskõlastatud piirhinnad.

Kaugkütte müügihinnad 2016. jaanuaris €/MWh käibemaksuga



 

      

16.03.2016