Koostootmine

Oma igapäevaelus vajab ühiskond energiat – nii elektrit kui ka soojust. Eesti Arengufond peab asulate ja linnade eelistatavaimaks kütteviisiks kaugkütet, kui soojuse tootja on täitnud teatud kriteeriumid.  Üheks neist on soojuse ja elektri koostootmise rakendamine. 
 

Koostootmine (Co-generation, combined heat and power = CHP)

 
Koostootmine on protsess, mille käigus toodetakse ühes jaamas nii elektrit kui ka soojust. Kui traditsioonilises kondensatsioonijaamas elektri tootmise käigus tekkinud soojus suunatakse keskkonda ehk lihtsalt jahutatakse kas veekogusse või õhku, siis koostootmisjaamas tekkinud soojus suunatakse kaugküttevõrku ning kasutatakse ära asulate kütmiseks.
 
Koostootmisprotsessis on võimalik kasutada erinevaid kütuseid, kuid kõige jätkusuutlikum ja säästlikum on kasutada kohalikke taastuvaid kütuseid. Eestis on meil selleks peamiselt hakkepuit. Hakkepuidu kasutamisel alates selle saamisest kuni tarbijale edastamiseni läheb energiast kaduma ainult 10-15%, mis tähendab, et tarbija saab kätte 85-90% puidu primaarenergiast. Kui samas näiteks kondensatsioonijaamast, kus kasutatakse elektri tootmiseks kivisütt või põlevkivi, jõuab tarbijani vaid 20%-30% kütuses sisalduvast energiahulgast, sest soojus läheb kõik raisku.
 
Meie oleme Eestis läinud just seda teed, kus nii elektrit kui ka soojust toodetakse koostootmisprotsessis, kasutades selleks kohalikke kütuseid – hakkepuitu ja turvast. Kohalike kütuste kasutamine edendab kohalikku eluolu, majandust kui ka tööhõivet. Koostootmisrežiimil toodetud soojuse suuname nii Pärnus kui ka Tartus linnade kaugküttevõrku ja toodetud elektri müüme Nordpooli börsile. Kaugküte on mugav ja ohutu viis kodude kütmiseks ja sooja vee soojendamiseks. 

Kuidas töötavad Fortumi koostootmisjaamad?

 
Koostootmisjaamu võib liigitada selle järgi, mis jõumasinaid kasutatakse energia tootmiseks. Fortumi Tartu ja Pärnu koostootmisjaamad kasutavad selleks aurumootorit ning nende jaamade töö lihtsalt kirjeldatuna toimib järgnevalt:
 
1)     kütus suunatakse katlasse, kus põlemisprotsessis kõrge rõhu all soojendatakse vesi, mis on katla seintel asuvates torudes;
 
2)      soojendatud vesi suunatakse aurutrumlisse, kus see muutub auruks;
 
3)      ülekuumendatud aur suunatakse seejärel turbiini, mis paneb selle pöörlema;
 
4)      turbiin on ühenduses generaatoriga, mis toodabki elektrienergiat;
 
5)      turbiinis töötanud aur saab tagasi veeks ja läheb uuele ringile;
 
6)      soojusvahetutest võetakse välja jääksoojus, mis suunatakse kaugküttevõrku, kus see kasutatakse kütteks ja soojaks veeks.
 

​Me kasutame elektri ja soojuse koostootmisel peamiselt kohalikku taastuvat kütust - hakkepuitu.

Siit leiad viis olulist põhjust, miks!