Soojusenergia kokkuhoid

Soojuse hind sõltub põhiliselt kasutatavatest kütustest, tootmise efektiivsusest ning võrgukadudest. Hinda mõjutavad veel seadmete kulum, elektri ja vee hind, keskkonna- ja muud maksud, töötajate töötasud. Mida ette võtta, et soojuse arved oleksid väiksemad?  

Mõõtmised on näidanud, et hoonete soojuskaod jagunevad järgmiselt: 

  • läbi katuse - 15%
  • läbi akende - 37%
  • läbi välisseinte - 35%
  • läbi põranda ja keldrikorruse - 13% 

On kindlaks tehtud, et sääst aastas on järgmine: 

  • akende tihendamisel  0,1 - 0,2 MWh/akna pinna m² kohta;
  • välisseinte lisasoojustamisel  0,07 MWh/seina pinna m² kohta;

  • katuslagede soojustamisel  0,08 MWh/katuse m² kohta.

Maja renoveerimisega võib saavutada olulise energiasäästu.

Teine võimalus soojuse kokkuhoiuks ning soojuse eest vähem maksmiseks on hoone soojusvarustusega seotud seadmete- ja süsteemide kaasajastamine. See tähendab eelkõige automaatse soojussõlme paigaldamist ja hoone küttesüsteemi häälestamist ning tasakaalustamist.  

Kaasaegne soojussõlm võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele, alandada või tõsta temperatuuri majas nii ööpäeva- kui nädalaringselt ning vältida ülekütmist. 

Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotumise majas. Elamine muutub mugavamaks, kuna tulemusena võib soojus hakata jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud.  

Nende tööde tegemine säästaks veel 8-10%. Seega on täiesti reaalne vähendada arveid soojuse eest kokku 30 - 35%. 

Millest alustada?  

  • tellida hoonele energiaaudit, et kaardistada olulisemad soojuse kao kohad ning saada soovitusi soojuskulude vähendamiseks;

  • kutsuda kokku omanike üldkoosolek ja võtta vastu ühine otsus tööde teostamiseks;

  • leida finantseerimisallikad (pangad, toetusfondid, omavahendid);

  • leida tööde teostaja.