Viis põhjust, miks Eesti soojus- ja elektrienergia tootjad peaksid kasutama rohkem kohalikke taastuvaid kütuseid – eriti hakkepuitu

Me toodame juba kuuendat aastat nii Tartu kui ka Pärnu koostootmisjaamas elektrit ning soojust kohalikest taastuvatest energiaallikates. Miks?
 
 
Siin on need põhjused:
 
1.Puit on kõige kättesaadavam ja levinum kohalik taastuvenergia resurss Eestis.
Me ei räägi väärtuslikust puidust,  vaid väheväärtuslikust metsast, raiejäätmetest ja võsast, millest vabanemine aitab Eesti metsaressurssi hoida.  Kütteks sobilikku puitu tekib kõikjal, kus metsa majandatakse ja raiet tehakse. Seda leidub nii puhastamata kraavipervedel kui ka võssa kasvanud põldudel. Lisaks sobivad kütmiseks ka puidutöötlemisel tekkinud jäätmed.  Mis meil võiks olla selle vastu, kui Eesti metsad, kraaviperved ning põllud saavad puhtaks?
 
2. Puidu kasutamine energiatootmises kasvatab tööhõivet.
Selleks, et metsad, põllud, kraaviääred saaksid väheväärtuslikust puidust puhtaks, on vaja tööjõudu. Ainuüksi energiaettevõtte Fortumi jaamadesse tarnitakse kahe jaama peale aastas kokku umbes 15 000 veoautokoormat kohalikku kütust. Kütuste eest makstud raha läheb kohalikele metsameestele, turbatootjatele ning kütuseid transportivatele ettevõtetele. Oluline on, et suures osas kasutatakse just seda osa puidust, mis muuks otstarbeks ei kõlba.
 
3. Hakkepuidu kasutamine on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Fossiilsed kütused võivad küll olla efektiivsed, kuid need on saastavad ja taastumatud ressursid, mis saavad lihtsalt ühel hetkel otsa. Fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb tohutul hulgal süsinikdioskiidi, mis on loodusele kahjulik. Puidu ja puidutööstuse jäätmete põlemisel ei arvestata CO2 emissiooniga, sest biokütuste põlemisel eralduv CO2 seotakse fotosünteesis uuesti taimedesse, mistõttu kasvuhooneefekt ei suurene. Hakkepuidu põlemisel tekkinud tuha hulk on väga madal ning seda on võimalik taaskasutada näiteks väetisena.
 
4. Hakkepuidu hind on madal ja stabiilne. Mida madalam ja stabiilsem on kütuse hind energiatootmises, seda soodsam on ka energia hind lõpptarbijale. Tartus ja Pärnus, kus soojusenergia tootmiseks kasutatakse biomassi, on lõpptarbijale soojahind ligikaudu 25% soodsam kui mõnes teises Eesti piirkonnas, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid. Tartus on soojatarbijad seeläbi säästnud aastas ca 10 miljonit eurot ja seda igal aastal viimase 14 aasta jooksul. Lõpptarbija soojahinna kõige kaalukam komponent ongi just kütus. Hakkepuidu hinnad on  stabiilsema ja soodsama maksumusega kui fossiilsed kütused. Kusjuures hakkepuitu kasutades toetatakse kohalikku ettevõtjat ja Eesti majandust, mitte ei rahastata teiste riikide majandust.
 
5. Kohalikku hakkepuitu kasutades saavutame sõltumatuse välistest energiakandjatest, mis on maailma muutunud julgeolekuolukorras järjest olulisem.  Energiajulgeoleku suurendamine on riikliku tähtsusega ülesanne. Varustuskindluse tagamine on vajalik, et ka külmal ajal toad soojad oleksid. Hakkepuitu kasutavate jaamade poolt varustatavate linnade kaugküttepiirkondade kliendid võivad juba rahulikult hingata, kuna nende toasoojaga varustatuse kindlus on tagatud kohaliku kütuse kasutamise näol ning nad ei sõltu sellest, kui Venemaa peaks gaasitarned katkestama.
 
 
Metsad puhtaks ja kodu soojaks soodsalt! 
 

img_3064_1.jpg

 



 
 

Back