Fortum Tartu uus katlamaja Ropkas 

Ropkasse ehitatud uue täisautomaatse gaasikatlamaja katsetused on edukalt lõppenud

Ropkasse ehitatud uue täisautomaatse gaasikatlamaja katsetused on edukalt lõppenud, mistõttu Fortum Tartu sulgeb Emajõe-äärse keskkatlamaja kui edaspidi tarbetu. «Uus katlamaja on läbi proovitud, kõlblik ja just selline, nagu me tahtsime, võtsime läinud reedel selle vastu ja nüüd on projekt lõppenud,» ütles Fortum Tartu juhataja Margo Külaots. «Meil on uus toimiv katlamaja.» Külaots iseloomustas, et katsetamine selle aasta esimestel kuudel oli mõneti keeruline, sest väga palju oli sooja ilma, katsetuste tarvis tuli mujal koormust vähendada. Ropkasse ehitatud uus gaasikatlamaja on mõeldud eelkõige tippvajaduste katmiseks, kui teistest katlamajadest jääb vajaka.

 

Varukatlamaja

Uue katlamaja rajamine läks Fortumile maksma 8,2 miljonit eurot. Seda investeeringut oli vaja, et oleks tänapäevane ja tõhus varukatlamaja puhuks, kui teised katlamajad külmade ilmadega linna vajadusi katta ei suuda või nende töö rikke tõttu katkeb. Uus katlamaja on kiiresti ja automaatselt võimeline töö üle võtma, näiteks siis, kui Lohkva kombijaam läheks katki. Aga samuti on Ropka katlamaja varus siis, kui suvel on jaama seisak ja seda asendavad Anne katlamaja vanad turbakatlad, kuid võimsusest jääb puudu. «Kõige parem oleks, kui seda lähekski üksnes külmal ajal vaja. See töötab gaasiga, aga gaas on võrdlemisi kallis kütus. Tartu hea soojahind on tänu hakkpuidule ja turbale saavutatud,» lausus Külaots. «Mida rohkem kasutame gaasi, seda kahjulikum meile ja tarbijale.»

Fortumil on eeloleval suvel plaanis rajada uus ühendus oma senise küttepiirkonna ja Tamme piirkonna vahel, siis saab Ropka katlamaja kasutada ka selle piirkonna avariiolukorras kütmiseks.

Turu tänava äärne keskkatlamaja on kasutuskorras ja töötajadki suveni olemas, aga vaja seda enam ei ole. Fortum plaanib selle katlamaja krundi ning ka vana Ropka katlamaja krundi kui soojuse ja elektri tootmiseks ebavajaliku vara maha müüa. Ropka katlamaja kinnistu aadress on Ringtee 8 ja kinnistu on jagatud kuueks hoonestusalaks, neist ühe peal on uus katlamaja. Kinnistu kogupindala on ligikaudu 4,5 hektarit, aga see sisaldab ka uue katlamaja maad, seda Fortum ei müü. Ülejäänu müümiseks on ka firma nõukogu põhimõtteline otsus. Aktiivset müüki pole veel alustatud. Sama kehtib ka Turu 18 katlamaja kinnistu kohta. Külaots täpsustas, et seal on veel ka ettevõtte kontor, uut kohta pole asemele leitud, aga pole ka aktiivselt otsitud. Teiseks plaanib Fortum seal jätta maad kesklinna tarvis kaugjahutusjaama rajamiseks.

 

Tulevikuäri  

«Kaugjahutus on huvitav ja nüüdisaegne tegevus, mis murraks välja veneaegsest soojamajanduse rutiinist,» ütles Külaots. Ta selgitas, et  ajakohased äri- ja kaubandushooned kasutavad jahutust pea samas mahus kui kütet ning kuna jahutust tarbitakse peamiselt suvel, mil katlamajadel on vaba võimsust –  miks mitte neid ära kasutada, kui kasu oleks mõlemapoolne. «Me näeme, et Tartu kesklinnas võiks olla üle kümne potentsiaalse kaugjahutuse kliendi koguvõimsusega 15 megavatti,» lisas Külaots. «Äsja valmis Rootsi konsultantidel firmast Capital Cooling Tartu kaugjahutuse tasuvusanalüüs. Lisaks on meil kasutada ka kontsernisisene oskusteave, näiteks Stockholmis on For¬tumil umbes 600 jahutusklienti ja jahutusvõrgu pikkus on 200 kilomeetrit.»  

Fortumi hinnangul on soojusenergia abil hoonete jahutamine odavam kui elektrienergia abil. Ka võtavad kaugjahutuse seadmed vähe ruumi, mis on ärikliendile oluline. 

Back